Marrandi euroabist: parem kui mitte midagi

Eesti, Läti ja Leedu piimatootjad saavad Euroopa Liidult Vene sanktsioonide mõju korvamiseks 28 miljonit eurot. Eesti saab sellest pea seitse miljonit.

„Raha jagamise mehhanismi käigus võib raha liikuda jumal teab kuhu. Oluline on see, et raha jõuaks ikka otseste tootjateni, kahjukannatajad on ju ikkagi nemad. Piimatöötlejatest rääkides, siis kõigil piimatööstustel pole olnudki võimalust seda hinda tegelikult nii palju langetada, kui palju seda on ometi langetatud,“ märkis Marrandi ja andis mõista, et olukord on väga hull.

„Seitse miljonit eurot? Igasugune lisaraha on loomulikult teretulnud. Loodame, et see sõel pole seal selline, et raha lõpuks tootjani ei jõuagi. See oleks väga kahetsusväärne,“ märkis Marrandi.

Marrandi nentis, et summa seitse miljonit eurot pole suur summa ja sellest kahjude korvamiseks ei piisa. „Meie ettevõte on lehmade arvu ja piimatoodangu juures üks suurimatest, et kui meie saame näiteks kaks protsenti ja 140 000 eurot, siis sellest jääb meile väheks, meie praegused kahjud on suuremad. Ning need kahjud kasvavad,“ lisas Marrandi.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on põllumajandusest saanud välispoliitika osa ja terav poliitiline olukord on vähendanud ka põllumajandustoetusi ja suunanud raha mujale. Marrandi sõnul on see iseenesest arusaadav, kuid kõige teravamalt saavad põllumajandusettevõtetest lüüa tema hinnangul siiski need ettevõtted Euroopas, kes on kohe Vene piiri ääres. „Eks tekib teatud vastandumine Põhja -ja Lõuna Euroopa riikide vahel ja nende riikide vahel, kes on vastu Vene piiri otseselt. Mujal Euroopas seda kahju nii märkimisväärselt ikka pole kui siin piiri lähedal,“ lisas Marrandi.